EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

Euroopa põllumajandus muutub digitaalseks

Allikas: Agrinnovation Magazine 5/2018
14. oktoober 2020. a

Materjali koondas Kristian Raus, maaeluvõrgustik

Allikas: Unsplash. The internet’s source of freely-usable images.

Paljud põllumajandustootjad kasutavad digitaalseid funktsioone, väliandureid, telefone, tahvelarvuteid ja droone, et jälgida saaki ning kariloomi. Saadud informatsioon, aitab parandada saagikust, kariloomade jõudlust, vähendada tööjõudu ning töötada efektiivsemalt, mis kokkuvõtvalt tõstab ettevõtte jätkusuutlikust ja kasumlikkust.

Intelligente andmete analüüsimine 

"Põllumajanduses on nii suur hulk andmeid ning nägime, et selleks on vaja isetoimetavaid seadmeid, mis annavad talupidajatele vajamineva informatsiooni nende põldude kohta", ütleb Petri Linna, MIKÄ DATA koordinaator. MIKÄ DATA on Soome innovatsiooni töörühm, mis tegeleb andmete analüüsimisega, andes põllumajandustootjatele võimaluse jälgida põlde, erinevaid mullatüüpe ning nende toitainesisaldusi. Andmed põldudest saadakse traktori sensoritelt, droonidelt, Euroopa Kosmoseagentuuri ja kaubanduslikelt satelliitidelt ning ilmajaamadest. Lisaks kasutatakse ka saagikaardistajat, mis mõõdab saadava saagi täpse koguse.

Partnerlus koosneb kuuest ettevõtjast, saagikoristuse ettevõttest, droonifirmast ja maapiirkondade nõustamisettevõttest. "Talupidajad on andnud suure panuse selle teenuse väljaarendamisele", ütleb Peter. "Nad aitavad seada eesmärke, mis on ka tegelikkuses neile vajalikud. Siiamaani on iga meie korraldatud seminar põllumajandustootjatega kujunenud kaasahaaravas vestluses andmete analüüsi teemadel. Näiteks, üks tootja kahtlustas oma põldudel mullatüüpide erinevust, aga sai sellele kinnituse alles meie süsteemi andmeanalüüsiga."

Allikas: https://www.avoinsatakunta.fi/

"Meie järgmiseks sammuks on arendada teenust avatud lähtekoodiga platvormil nimega Oskar, töötades privaatsete andmete ("myData") ja avalike andmete sektsioonides. See tähendab, et talunikel on võimalik näha ja alla laadida enda põldude andmeid, aga lisaks näha ka avalikke andmeid teiste põldude kohta. Platvorm on kasutusel nii põllumajandustootjate kui ka nõustamisorganisatsioonide ja teenusepakkujatele. Lähitulevikus kavatseme leida erinevaid viise koostöödeks sarnaste projektidega üle Euroopa."

Andmeplatvorm paremaks ühenduseks

API-AGRO on andmete ja algoritmide vahetusplatvorm, mis aitab põllumajanduse osapooltel jagada oma digitaalseid andmeid turvaliselt ja lihtsalt ning suhelda teistega põllumajanduse väärtusahelas. Platvorm on loodud erinevate avalike ja privaatsete partneritega, s.h. Prantsuse ACTA (põllumajanduse tehniliste instituutide võrgustik) ja Prantsuse põllumajanduskojad. Lisaks sellele, annab see võimaluse kasutada andmeid farmide haldustarkvarade arendamiseks, näiteks erinevad kalkulaatorid ja otsustamise tugitööriistad. Näiteks on digitaalse rakenduse, mis oli loodud läbi API-AGRO platvormi abil loodud rakendus teravilja saagi haldamise rakendus.

Allikas: https://api-agro.eu/

"Me organiseerime ja turvame informatsiooni liikumist erinevate operaatorite vahel põllumajandussektoris", ütleb tootejuht Theo-Paul Haezebrouck. "Me toetame kõiki asjaosalisi veebiseminaridel, häkatonidel ja assisteerime ka digitaalsetes projektides. Kui andmeplatvorm sisendab enesekindlust ja on lihtsalt kasutatav, stimuleerib see andmete haldajaid võtma kõike, mida andmetest võtta annab. 

ICT rohumaade paremaks majandamiseks 

Rohusööda kvaliteedi ja koguse teadmine igal soovitud ajahetkel on oluline nendele farmeritele, kes tahavad teada sööda tarbimishulka kariloomade poolt. GrassQ projekt arendab sööda mõõtmistehnikat loomakasvatajatele, et neil oleks võimalus areneda oma rohumaid ja karjatamissüsteeme.

"Projekti eesmärk on optimeerida kvantiteeti, kvaliteeti, sööda tõhusat kasutamist ja määrata rohusöödal olevate lehmade tulusust, hoides samal ajal tööjõukulud minimaalsetena", ütleb Bernadette O’Brien Iirimaa põllumajanduse ja toidu arendamise asutusest Teagasc. "Selle saavutmiseks on vajalik täpne reaalajas rohu kvaliteedi ja kvantiteedi mõõtmine".

GrassQ projekt põhineb automaatsel mõõteriistal, Grasshopper. Seadmel on sisseehitatud GPS seade ja ultraheli andurid, mis mõõdavad rohu kvantiteeti. Karjamaadest tehakse ka kaugseirega pilte satelliitide või droonidega. Projekti eesmärk on ehitada Grasshopperile ka infrapunasensorid, mis aitaks määrata rohu kvaliteeti (kuivaine ja proteiin). Saadud info töödeldakse GrassQ veebiplatvormil. Analüüsitud andmed on kõrge kvaliteediga, reaalajas ja geograafiliselt määratletud. Loomapidajad   saavad infole ligi läbi telefonirakenduse või veebi kaudu.

Allikas: https://play.google.com/store/

Projekt on rahastatud ICT-AGRI ERA-Net poolt. ICT-AGRI ERA-NET arendab ja tugevdab Euroopas tehtavaid uuringuid põldude efektiivsuse ja kvaliteedi kohta. Lisaks veel ICT ja robotite arendamist põllumajanduses. ICT-AGRi toetab ja arendab neid tehnoloogiaid, et põllumajandus oleks konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ning keskkonnasõbralik.

Satelliidid toetavad tuleviku põllumajandust

Euroopa kosmoseprogrammid pakuvad teenuseid, mis võivad olla kasuks miljonitele inimestele. Põllumajanduse ja metsanduse jaoks on kosmose andmetel põhinevad tehnoloogiad ja teenused abiks täppispõllumajanduse, mulla monitooringu, metsa majandamise, toidu jälgitavuse, kliimamuutuste ja palju muu jaoks. Paljud uuenduslikud projektid kasutavad juba satelliitpilte põllumajanduslike otsuste toetamise jaoks.

Galileo: Euroopa GPS: 
Galileo on Euroopa Liidu globaalne satelliidinavigatsiooni süsteem (GNSS). Galileo'd, oma 18 satelliitiga Maa orbiidil, kutsutakse sageli "Euroopa GPS-iks", sest see edastab positsioneerimisteavet, mida saab kasutada konkurentsivõime ja tõhusa juhtimise toetamiseks nii põllumajanduses kui metsanduses.

Allikas: European GNSS Agency

Copernicus hoiab silma maa peal

Copernicus on Maa jälgimisprogramm. See edastab satelliitide ja teiste süsteemidega kogutud andmeid. Need andmed on võrreldavad maa peale pandud andurite andmetega ning neid saab kasutada konkurentsivõime ja tõhusta juhtimise toetamiseks põllumajanduses ja metsanduses. Näiteks täppispõllumajandus, põllukultuuride ja niisutamise juhtimine, metsanduse jälgimine jpm.

Allikas: https://www.copernicus.eu/en

Euroopa Kosmoseagentuuri ärirakenduste programm pakub rahastamisvõimalusi kosmosepõhilistele teenustele, mille teemaks on "Toit ja põllumajandus". Programm toetab ettevõtteid, kes tahavad kasutada satelliitnavigatsiooni ja teisi kosmosetehnoloogiaid, et arendada uusi kommertsteenuseid. 

Andmete kasutamine peab olema arusaadav tervele väärtusahelale

Euroopa põllumajandustootjatel ja metsa majandajatel on palju temaatiliti teadmisi. Uued tehnoloogiad aitavad neil lihtsamini jagada informatsiooni, õppida teineteiselt ja tuua enda ettevõttesse innovatsioon. Innovaatilised andmeplatvormid nagu nt VirtualNet pakuvad teenust, mis toetab ohutut juurdepääsu põllumajandusandmetele, tagades andmete jagamise eelised kõikidele osapooltele väärtusahelas (eriti põllumeestele) . 

VirtualVet on Iirimaal arendatud digitaalne platvorm, mida põllumajandustootjad saavad kasutada, et märkida reaalajas üles kariloomade haigused ja ravimeetodid. See teeb lihtsamaks EU toidukvaliteedi eeskirjade järgimise. VirtualVet kaasasutaja ja direktor Sinead Quealy usub, et põllumajandusettevõtete andmed on olulised nii farmeritele kui ka tööstustele.

Allikas: https://ie.linkedin.com/company/virtual-vet

Miks VirtualVet loodi?

Sinead: Kasvades üles talumajapidamises ja olles nüüd abielus liha- ja piimaveiste pidajaga, näen ma seda pettumust, mis kaasneb karilooma tervise ja antibiootikumide kasutamise andmete edastamisega. Töötades Waterford tehnoloogiainstituudis tarkvaraarenduse projektidega, olen näinud, kuidas tehnoloogia saab pakkuda lahendusi. Andmeid saab küll digitaliseerida, kuid mis nendega peale hakata? Farmerite poolt digiteeritud andmed, peaksid omama selget väärtust ka tootjale endale.

VirtualVet koondab ja visualiseerib andmeid loomade tervise kohta, andes samas selge pildi kindlate ravimite korrektseks kasutamiseks. Platvorm teeb elu palju lihtsamaks, hoides looma tervisenäitajatel silma peal. Farmerid saavad oma sisestatud andmetele lihtsalt ligi, nt auditi jaoks, aga andeid saab jagada ka loomaarstiga, kes teavet analüüsib, säästes nii hulgaliselt aega. Lisaks sellele on ettevõtjatel võimalus vaadata ka teiste põllumajandusettevõtete andmeid terves regioonis, kuigi piirkondlik informatsioon on koondatud ja anonüümne. Teenus on farmeritele tasuta, nende enda loaga müüakse andmed tööstustele. Digitaliseeritud andmed annavad parema ülevaate, nt mida täpselt sisaldab piim, mida piimatööstusettevõte edasi töötleb.

Kokkuvõtvalt: läbipaistvus teenuses aitab luua usaldust tarneahelas.


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo