EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Mis on ESG ning kuidas seda ettevõttes rakendada?

Allikas: Karme Petrutis, Maaeluvõrgustik
16. november 2022. a

Keskkonna-, majandus- ja juhtimismeetmete ja standardite kogumina, juhtimiskonseptsioonina, aga ka mõtteviisi ja kasvuvõimalusena tuntud ESG (so ingliskeelne lühend sõnadest environmental, social, governance) kaudu on võimalik juhtida ettevõtte ja selle toodete ja/või teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele.

Inimtegevusest tingitud ning ulatusliku majandusliku mõjuga muutused suunavad järjest enam ESGst huvituma ja seda ka organisatsioonides ulatuslikumalt rakendama. Ettevõtte ESG väljatöötamisel on oluline süsteemsus ning strateegiline ja eesmärgipärane lähenemine. Protsessis on abiks erinevad standardid, juhised ja regulatsioonid, aga ka selle valdkonna nõustajad ja koolitajad.

Säästva arengu eesmärgid

25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja nende elluviimise tegevuskava aastani 2030. Peamiseks eesmärgiks on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimekusega. 


Joonis 1. ÜRO 17 säästva arengu eesmärki, sh inimkonna heaolu vundamendiks olev biosfäär. Allikas: Keskkonnaharidus.ee

Eesmärgid ja nendeni jõudmise tegevuskava hõlmavad nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonda (vt joonis 1). Biosfääriga seotud eesmärkide 6, 13, 14 ja 15 täitmine on vundamendiks ja eelduseks ühiskondlikule ja majanduslikule heaolule. Lisaks on eesmärkide saavutamiseks vajalik erinevate osapoolte igakülgne koostöö (eesmärk nr 17). 

Eestis viiakse ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ellu pikaajalise strateegia "Eesti 2035" alusel koostatud valdkonna arengukavades ja programmides, mille kohta saab rohkem infot kesta.me platvormilt. Samalt platvormilt on võimalik leida ka soovitusi, kuidas paremini erinevatel tasanditel neid eesmärke ellu viia.  Eesti edusammudega saab tutvuda Statistikaameti Tõetamm.

Ettevõtted panustavad oma põhitegevuse ning toodete ja teenustega ühiskonna väljakutsete leevendamisse ja lahendamisse kohalikul, riiklikul või globaalsel tasemel.


ESG tähendus

ESG on ettevõtte keskkonna- sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kogum, mis aitab luua pikaajalist väärtust. See esindab vastutust, riske ja võimalusi, olles samas ettevõtte mõtteviis ja kasvuvõimalus (PwC Eesti, 2022). ESG on  juhtimiskonseptsioon, mille kaudu juhitakse nii ettevõtte enda kui ka selle ettevõtte tegevuse (sh ka toodete/teenuste) mõju keskkonnale, inimestele ja majandusele (Siller, 2022).

ESG kontekstis kasutatakse järgnevaid termineid:  

  • keskkonnamõju, so kliima, energia, transport, materjalid/ressursid, jäätmed, vesi, saaste, elurikkus, ökosüsteemid jne;
  • mõju inimestele e. sotsiaalne mõju, so tööhõive, töösuhted, võrdne kohtlemine, mitmekesisus, inimõigused, kaasamine, tervis, ohutus, töötaja areng, järelkasv, kogukond jne;
  • juhtimine, so eetika, korruptsioonivabadus, läbipaistvus, ostud ja tarneahelad, maksukäitumine jne. ESG kontekstis juhitakse oma organisatsiooni keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. 
  • jätkusuutlik areng, so selline areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.


Tegurid, mis ärgitavad inimesi järjest enam ESG teemadest huvituma:

  • Inimtegevusega seostatavaid ning suure majandusliku mõjuga riske on järjest enam (nt ekstreemsed ilmastikuolud, ressursside vähenemine, sõda jne).
  • Finantssektor arvestab otsuste tegemisel aina rohkem jätkusuutlikkuse aspektidega.
  • Üha enam regulatsioone on seotud jätkusuutlikkuse ja ESGga, sh seatakse uusi kriteeriume ja kohustusi (nt pensionifondid, nõue avalikustada ettevõtete ESG info jne).
  • Partnerid, turg ja tarbijad nõuavad läbipaistvust, st on vajalik mõõta, juhtida ja avalikustada oma tegevuse/toote/teenuse mõju. Ärikliendid ja pangad nõuavad ettevõtte kliimamõju analüüsi ning selle mõju vähendamise eesmärke ja strateegiaid.
  • Sektoripõhiselt koostatakse ESG ülevaateid (nt Eestis liikumine „ESTWATCH“) ning raportites juhitakse tähelepanu puudustele – see survestab süsteemi paremaks muutma.
  • Tarbijate ja töötajate eeldused ja ootused muutuvad, eelistades keskkonnasõbralikumaid, sotsiaalseid õiguseid arvestavaid ettevõtteid, tooteid ja teenuseid. 


Eesti Kaubandus-Tööstuskoda rõhutab, et Euroopa Komisjon plaanib reguleerida ettevõtete inimõiguste ja keskkonnaalast hoolsuskohustust üleilmsetes tarneahelates. See tähendab, et tulevikus peavad ettevõtted hakkama jälgima, et mitte kusagil nende poolt müüdavate kaupade tarneahelates (alates toormaterjali hankimisest kuni tarbijani) ei rikutaks inimõiguseid ega tekitataks õigusevastaselt keskkonnakahju. Suurema vastutuse võtavad need ettevõtted, millel on ulatuslikumad kahjulikud keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. Süsteem eeldab, et ettevõtte tarneahelaga seotud riskid on hinnatud ja vajalikud meetmed nende  maandamiseks ja vähendamiseks ka välja töötatud. Rohkem infot hoolsuskohustuse kohta: https://www.koda.ee/et/uudised/kohustuslik-hoolsuskohustus.

Mitmed Eesti ettevõtted on ESGga seotud tegevusi vabatahtlikult juba teinud või tegemas. Lisaks on turul mitmeid ESG koolitus- ja nõustamisteenuse pakkujaid, kes aitavad jätkusuutliku arengu ning vastutustundliku juhtimise põhimõtteid integreerida ettevõtete ärimudelitesse, strateegiatesse ja igapäevatöösse.


Organisatsiooni ESG süsteemi väljatöötamine

Seni on Eesti äriruumis ettevõtte jätkusuutlikkust hinnatud eelkõige finantsilise pikaajalise edu järgi. ÜRO säästva arengu eesmärkide kontekstis on aga jätkusuutlikul arengul 3 selget, omavahel seotud mõõdet. Kui (loodus)keskkonna ning ühiskonna/sotsiaalne mõõde on jätkusuutlikul viisil integreeritud, siis on ettevõte ka finantsiliselt jätkusuutlikum ja suudab muutunud oludega paremini kohaneda. Vastasel korral kaotab ettevõte varem või hiljem oma turupositsiooni, st ei ole pikemas perspektiivis enam jätkusuutlik.

Organisatsiooni vastutustundlikku juhtimist võiks vaadelda kahel eri tasandil: 

  • organisatsiooni tasand: kas ettevõtte üksused/osakonnad, ruumid, inimesed ja nendevahelised suhted jne on vastutustundlikult juhitud;
  • organisatsiooni poolt pakutavate teenuste ja toodete tasand: so nende mõju ümbritsevale looduskeskkonnale ja ühiskonnale üldiselt kogu toote/teenuse elukaare vältel (nö „hällist hauani“ mõju hindamine). Teisisõnu - kuivõrd panustavad konkreetse ettevõtte poolt pakutavad tooted ja teenused inimkonna jätkusuutlikku arengusse?

 

Meetmed kestva arengu eesmärkide saavutamiseks:

  • kasutada taastuvaid ressursse,
  • pooldada ja rakendada taaskasutust,
  • eelistada kohalike, mahe, eetiliste ning taimsete toodete tootmist ja tarbimist,
  • elektrifitseerida ja rakendada energiatõhususe meetmeid,
  • eelistada teenuseid  tootele, so  vähem „omada“ ja rohkem rentida,
  • järgida ringmajanduse põhimõtteid jne.

 

Ettevõtte ESG väljatöötamise põhimõtted ja juhised

ESG väljatöötamisel on oluline süsteemsus ning strateegiline ja eesmärgipärane lähenemine. ESG strateegia väljatöötamisel võiks olla keskmes vähemalt üks neljast lähenemisest:

ettevõtte tegevusega lahendatakse mingit ühiskondlikku probleemi, mis on omakorda seotud konkreetse ÜRO kestva arengu eesmärgiga;

ettevõtte teenus või toode on teistest turul saada olevatest parema keskkonna ja/või sotsiaalse mõjuga (so inglise keeles positive handprint);

ettevõtte enda tegevus pakub tänastele ühiskonna väljakutsetele lahendusi ning seejuures on ettevõtte enda juhtimistavad vastutustundlikud;

kohanetakse väliste keskkonna ja sotsiaalsete mõjude trendidega (inglise keeles resilience).

ESG väljatöötamisel on võimalik järgida OECD heaks tavaks kujunenud juhist "Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct" (OECD, 2018). Juhises kirjeldatud ettevõtte/organisatsiooni ESG süsteemse väljatöötamise teekaart on kujutatud joonisel 2.
 


Joonis 2. OECD juhis ESG juhtimissüsteemi väljatöötamiseks (OECD, 2018).

ESG juhtimissüsteemi põhisammud:

  1. Mandaadi saamine ja ambitsiooni seadmine. Saa „mandaat“ ettevõtte omanikelt/juhtkonnalt ja anna lubadus endale, oma tiimile jt olulistele huvigruppidele, et ESG teemad on selles organisatsioonis olulised ja nendega tegeletakse süsteemselt (so kujunda ettevõtte poliitika).
  2. Mõjukohtade analüüsi läbiviimine. Hinda, millised on ettevõtte keskkonna ja sotsiaalsed mõjud (kuidas meie mõjutame ja mis meid mõjutab), kus on puudujäägid, riskid, võimalused. Lisaks kaardista, kus on ettevõttel juba eelised ja eesmärgini jõudmist toetavad suunad. Kaasa ettevõtte töötajaid ja erinevaid huvigruppe, kelle tegevus ettevõtet mõjutab ja keda Teie ettevõte mõjutab. Oluline on mõjusid analüüsida kogu toote/teenuse väärtusahela- ja tarneahela põhiselt. Siit saab hea sisendi uute eesmärkide seadmisel.
  3. Eesmärkide seadmine. Pane paika põhimõtted ja strateegia ning praktilise väärtusega lühem ja pikem plaan ning mõõdikud (millist säästva arengu eesmärki soovite ettevõttes sihtida?). Koosta tiimid, määra ülesanded; otsi ressursse, hinda kompetentsi; otsusta, kuidas progressi hindama, raporteerima ja sisse/välja kommunikeerima hakatakse; pane paika põhimõtted. Võimalusel loo oma käitumiskoodeks - kuidas peaksite ettevõtte siseselt ja ka partnerite valikul käituma, et kokku lepitud põhimõtted oleksid järgitud. Selle sammu üldeesmärgiks on, et kõik osapooled teaksid, mis on nende osa/panus ja mida ning mis ajaks neilt oodatakse.
  4. Regulaarne progressi läbipaistev ja selge monitooring.
  5. Progressi raporteerimine ja kommunikatsioon. Kas esitate progressi info aasta-aruande osana, ettevõtte kodulehel, infokirjades vmt. Otsusta, kas on võimalik ja vajalik tellida 3. osapoole auditeid. Sellised auditid ja väljastatud sertifikaadid võivad tõsta ettevõtte reitingut ning tuua uusi kliente. Eestis aitab ettevõtte reitingu määramisele kaasa "Vastutustundliku Ettevõtte Indeks".

Nii organisatsiooni kui sellega seotud toote ja teenuse keskkonnamõju arvutamiseks (so. ülaltoodud joonise samm nr 2) on saadaval Kasvuhoonegaaside Protokoll (Greenhouse Gas Protocol), aga ka mitmed teised juhised, digitaalsed programmid ning rahvusvahelised ISO 14000 seeria ja muud standardid.

Oktoobris 2022 valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel uus, Eesti eripärasid arvestav kasvuhoonegaaside (KHG) arvutusmudel, mis aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel hinnata oma KHG jalajälge. Uus mudel tagab sellisteks arvutusteks ühtse aluse ning seda on kavas ka regulaarselt ajakohastada.

Organisatsiooni sotsiaalse mõju hindamiseks ühtsem metoodika puudub, mistõttu on seda lihtsam pigem kvalitatiivselt kirjeldada (Siller, 2022). 


Süsteemse ESG väljatöötamise ABC

Kokkuvõtvalt tuleks organisatsiooni või ettevõtte ESG väljatöötamisel jälgida järgnevaid põhietappe:

mõtestada lahti, mida ettevõttes soovime;

mõista oma mõju ja võtmetegelaste ootuseid organisatsioonile;

luua ambitsioonikas eesmärk;

kaasata väärtusahel, sest nii suudab rohkem;

mõõta, monitoorida ja raporteerida, sh tulemusi ilustamata;


NB! Rohepesu oht on suur, samas on ühiskond aina targem – kindlasti tuleb kasuks ausus ja läbipaistvus! Kuidas rohepesust hoiduda ja kuidas seda ära tunda: Ära lase end petta! …ehk lühidalt ROHEPESUST

*Toimetas: Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond



Rohkem infot:

Temaatiline kirjandus:


Teemakohased standardid:

Nõustajad ja koolitajad:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo